Häkkerid sihivad tähtsaid asutusi ja suuri ettevõtteid

Cyber-CrimeViimase mõne nädala jooksul on veebikurjategijad rünnanud ridamisi mainekate ettevõtete ja asutuste servereid üle maailma.

Ohvriks on langenud näiteks rahvusvaheline valuutafond (IMF), Hispaania politsei, rahvusvaheline pangandusgrupp Citigroup, Google, Sony.  Eile teatati USA senati arvutitesse murdmisest.

 

Miks selliseid rünnakuid korraldatakse, kas ohus on ka Eesti ettevõtted? Epp Maaten Riigi infosüsteemide ameti kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse osakonnast ütles ERR-i uudisteportaalile meilivestluses, et küberrünnakute eesmärke jätkub seinast-seina.

 

"Väga levinud on ründed tavaliste internetikasutajate vastu, nende eesmärk on teenida raha.  Rünnata võib näiteks ka selleks, et näidata enda meelsust või rõhutada avalikkusele teatud firma ja tema infosüsteemide haavatavust," selgitas ta.

 

Mitme rünnaku eest on vastutuse võtnud häkkerite grupp Lulz Security, kes teatas eile, et näiteks USA senati servereid ründasid nad "niisama, nalja pärast, kuna meile ei meeldi eriti USA valitsus".

 

Samasuguse bravuuriga ei saa asjasse aga suhtuda häkkerite grupp Anonymous, mille 32 arvatavat liiget, sealhulgas 8 alaealist, Türgi valitsus eile vahistas.  Anonymousi liikmeid kahtlustatakse rünnakus Türgi telekommunikatsioonikeskuse vastu.  Nemadki näitasid oma meelsust, protesteerides Türgi valitsuse plaani vastu luu riiklik interneti kontrollimise süsteem.

 

"Samas on küberrünnak vaid üks viis paljudest, mis infosüsteemide toimimist häirib.  Valmis tuleb olla ka teisteks ohtudeks nagu tehnilised rikked, sidekatkestused, inimvead jmt," ütles Maaten.

 

Kas ka Eesti võrgud võivad sääraste rünnakute alla sattuda, on võimatu ette ennustada.  Eestis on seadusega määratud 41 elutähtsat teenust, näiteks joogivee ohutuse tagamine, vedelkütuse- ja elektrivarustus, side jpt.

 

"Kui need teenused toimivad, on tagatud elanikkonna minimaalse heaolu säilimine.  Riik on pannud elutähtsate teenuste pakkujatele kohustuse olla valmis teenus kiiresti taastama juhul, kui teenus katkeb või tekivad olulised häired," kinnitas Maaten.

 

Samamoodi peab teenuseosutaja olema valmis katkestuse korral vajalike infosüsteemide töö kiireks taastamiseks, sest nii mõnigi elutähtis teenus tänapäeval enam infosüsteemideta toimida ei saagi.

 

 

Allikas: ERR

Jäta oma kommentaarid

Lisa kommentaar külalisena

0
kasutustingimustega.
  • Ühtegi kommentaari ei leitud